Wanem Samting Bilong Nau?

Dec 17, 2025

Larim wanpela toksave

Wanem Samting Bilong Nau?

 

Eniwan we i wok wetem BMS i bin lukSOCol riding we i no matjem rilitis. Bateri i soim 30% na foklift i dai wantu tasol. O em i paitim 80% na em i kalap i go stret i go inap tru. Brausim wanem forklift forum na bai yu painim ol tred long "bateri i soim 100% tasol yu no inap stat" o "saddaun long 25% SOC." I save stap olsem sel imbalens, algorithm we i no stret, o ol bug blong BMS. Tasol wanpela samting planti taim ol i no luksave long en: mak bilong nau yet inap pinis.

Current Measurement
 

Putum wan stret resistor long series wetem seket, mesarem voltej drop, aplaem Loa blong Ohm. Ol i kolim dispela resistor olsem wanpela shunt.

shunt

EV na indastrial bateri sistem i yusim ol shunt long 25μΩ i go long 100μΩ mak. Bilong wanem i daunbilo tru? Push 600A tru long 0.5mΩ shunt na yu lukluk long 180W bilong hat i go nabaut. Dispela hat i mas go long wanpela hap. Planti prodaksen ikwipmen i gat ol dediket thermal rot long ol sensing asembli i stap nau tasol bilong dil wantaim dispela.

Ol jenis we i save stanap strong wetem tempereja. Tempereja koefisen blong Copper i stap samples long 0.004/ digri -long 30 digri blong rise i minim ova long 1% resistens sift, mo mesuremen mistek blong yu i folem. Ol i pasim rot bilong ol i save yusim ol aloi samting i stap gut moa long gutpela kopa. Manganin na Constantan i gat ol tempereja koefisen wanpela oda bilong mak i go daun. Tasol ol i no zero. Komon praktis i blong stikim wan thermitor kolosap long shunt, mesarem tempereja long ril taem, kompensem long sofwet. Moa komponen, moa step bilong kalibresen, bikpela kos.
Ol swing blong temperaja long ol warehouse oli bigwan bitim we bighaf blong ol man oli luksave. Sama aftenun i save kasem 45 digri . Winta moning i save stap daon long aes. Sem mak, 50-60 digri difrens truaot long yia. Sapos i no gat kompensesen drif i klia.

 

Ol sensor bilong haus i save skelim magnetik fil i kamap long rot bilong ron bilong karent na noken putim i go insait long bikpela seket. Ol i bin wokim i stap longwe long ol narapela. Tasol stretpela pasin i save karim pen na hevi long ol liklik karent-a 1000A-}reit Hall modul we i gat 10A i ken soim planti taim moa asua winim 500A. Planti BMS disain i save yusim Hall olsem bek-ap, wantaim ol shunt i save mekim praimeri sensing.

 

info-1200-155

 

 

Pasin bilong nau em i hap bilong piksa tasol. BMS i nidim SOC, we i minim blong integretem karent ova long taem-}coulomb kaontem. Sampling i gat nois na ofset. Ranim longpela taim inap na ol asua i bungim. Ol sistem tru i bungim koulomb kaunting wantaim open- saket voltej kros- sekim, o yusim Kalman filtering. Kipim SOC asua insait long 5% em i wanpela komon mak.

 

Sel fomesen long fektori i nidim strongpela karent stret winim rantaim BMS. Fomesen karent i afektem SEI leja kwaliti, we i afektem sel konsistensi truaot long batj. Ol floa bilong prodaksen i save yusim ol hai-}lipris shunt wantaim 24{{5}bit ADCs. Lab-grade tes i save yusim ol sensa bilong fluksgate{-ppm-level, tasol i dia tumas.

cell formation
 

Wanem wei blong yusum i dipen long aplikesen. Ol forklift i lukim ol mak bilong sampela handet amp long taim bilong apim-BMS i mas lukautim ol dispela spik i no gat ol giaman trip. Ol golf kat i no save pulim planti taim tasol ol inap sindaun nating inap planti mun, olsem na ol i mas skelim liklik self-}}discharge karent i bikpela samting moa.

Askim wok painimaut