?Wanem Ol samting we oli stap long Elektrik?

Dec 03, 2025

Larim wanpela toksave

?Wanem Ol samting we oli stap long Elektrik?

 

Elektrik Prinsipol

 

Bikpela samting tru bilong wanpela ka i save ron long lektrik em sistem bilong bateri, na wanpela samting i as tru bilong bateri sistem em lektrik as bilong en. Arkiteksa disain bilong lektrik prinsipel i stap long inapim ol samting ol i mas mekim long ol samting ol i mas mekim long disain bilong ka bilong bateri sistem, na taim ol i pinisim disain, em i makim ol wok bilong betri sistem. Dispela sapta bai karamapim sampela save long ol ilektrikel prinsipol bilong bateri sistem.

 

Elektrik Konfigurasen

 

Ol i mas kisim lektrik konfigurasen bilong bateri sistem long ol samting bilong bateri sistem. Blong talem smol samting we trak i nidim blong mekem bateri sistem long wan simpol sentens: blong givim lektrik eneji blong lektrik trak long wan sef mo kontrol. Tripela bikpela tok long dispela sentens em .pawa bilong lektrik, kontrolim, naseif. Elektrik eneji i makim ol komponen insait long bateri sistem, olsem ol modul bilong bateri, we inap givim lektrik eneji. Kontrolebol i makim ol komponen insait long bateri sistem, olsem Bateri Kontrol Yunit (BCU), ol kontekta o ol rilei, na ol sensa bilong nau/voltej, we inap kontrolim karent. Seif i makim ol komponen insait long bateri sistem we i pas wantaim sistem sefti, olsem ol fius na Manuel Sevis Diskonekt (MSD). Figa 9-1 i soem wan simpol lektrik konfigurasen blong wan bateri sistem, inkludim ol trifala kaen komponen we yumi tokbaot antap. Dispela em ol komponen olsem ol bateri modul, Bateri Kontrol Yunit (BCU), bikpela positif kontekta, bikpela negatif kontekta, hariap chaj positif kontekta, hariap chaj negatif kontekta, pre{7}}}chaj rilei, pre-chaj resistor, nau sensa, na Manuel Sevis Diskonekt (MSD) wantaim wanpela fius.

 

Figure 9-1

 

Olsem yumi lukim long piksa 9-1, bateri sistem i gat 1 Masta Kontrol Bod, sampela Slev Kontrol Bod, 1 MSD, sampela sel, hai-voltej rilei, low{6}}voltej wayaring harnes, na ol kain kain konekta. Masta Kontrol Bod i risponsibol long ol wok olsem hai- voltej rilei lojik lojik kontrol, total voltej akivisen, hai-voltej konekta na MSD koneksen status monitoring, karent akiusis, sasing kontrol, kar komyunikesen, slev bod infomesen koleksen, asua daignosis, na program apgret. Wanwan Slev Kontrol Bod i konfigurem blong kasem sel voltej (0~5V) mo i gat ol sensa blong tempereja we oli distribuet truaot long wanwan bateri modul insaed long bokis.

 

Bateri sistem long Piksa 9-1 i isi tru na i no gat ol sabsistem yet olsem wara kol sistem, sistem bilong hatim hat, na tempereja kontrol sistem.

 

Ol Prinsipol blong lektrik

 

Piksa 9-2 i soim wanpela ilektrikel prinsipel bilong wanpela bateri sistem. Olsem yumi ken lukim long piksa, bateri pek i bungim ol gutpela na nogut kontekta, pre-}chajim ol resistor, ol pri-chaj rilei, MSD, bateri menesmen sistem, na ol sensa bilong nau. Ol kontekta insait long spit/slow charger na litiam bateri pek i stap aninit long kontrol bilong Bateri Menesmen Sistem (BMS), na gutpela lojik i gutpela. Ol gutpela na nogut kontekta i gat ol helpim kontek, na ol i salim bek signal i go bek long bateri menesmen sistem.

 

Pre-}saj seket bifo-}i chajim hae- voltej sistem blong trak, mo pre-}}chaj voltej hemi sistem voltej. Pawa saplai bilong bikpela bod bilong bateri menesmen sistem i mas gatON pawa, laip waya na sasim wake-ap intafes. Em i wok long ON pawa long taim bilong nomol operesen na em i wok long wanpela ekstenel sasim pawa sos long taim bilong sasim. Bateri menesmen sistem i mas gat insulesen resistens diteksen na basbar voltej na ol wok bilong painim nau. Ol sensa bilong nau i ken adoptim ol sensa bilong shunt o Hall nau. Bateri menesmen sistem i mas gat ol strateji i stret wantaim bilong insulesen resistens na asua bilong lukautim ol asua. Ol insulasen resistens diteksen rikwaemen i stap long ol samting i stret long ol samting i stret wantaim bilong betri disain input pepa. Mein bod bilong betri menesmen sistem i mas inap long painim rot bilong sasim kontrol na konfemesen signal CC/CP/CC2 we i inapim ol nesenel sasing standet. Ol rot bilong sasim AC i mas kamap bihainim tipikel kontrol pailot seket prinsipol bilong Changing Mode 3 Koneksen Metode B long nesenel standet, na larim AC i sasim tru long wanpela haus 16A soket na wanpela AC sasing pail. Wanpela mentenens swit na wanpela hai- voltej fius i mas stap long namel bilong pawa bateri pek. Sapos bateri pek em i wanpela split-boks sistem, em i gutpela long putim wanpela mentenens swit na wanpela hai-voltej fius long lektrik namel posisen bilong wan wan bokis. hai-}voltej konekta namel long MSD na koneksen kebol i mas kamapim wanpela intalok seket insait long bateri pek, na intalok signal i save painim bateri menesmen sistem. hai-}voltej konekta bilong total voltej na total negatif autput bilong pawa bateri pek i yusim ol pre-set konekta, na hai-voltej intalok kontrol signal i kamapim wanpela resistens lup wantaim Pawa Kontrol Yunit (PCU) na mota i painim long Vehikel Kontrol Yunit (VCU).

 

Figure 9-2 Electrical Principle of Battery System

 

Bateri menesmen sistem i adoptim wanpela masta-slef akiteksa. Toktok namel long Masta Kontrol Bod na ol Slev Kontrol Bod em long rot bilong CAN bas. Piksa 9-3 i soim intanel CAN bas straksa bilong bateri sistem.

 

Figure 9-3 Internal CAN Bus Structure of Battery System

 

Olsem yumi ken lukim long Piksa 9-3, wan wan modul i gat wanpela Slev Kontrol Bod. Slav Kontrol Bod i integretem wetem module, i alawem fleksibol konfigurasen, skelabiliti, mo kriesen blong ol standet module blong mitim ol platfom rikwaemen. Ilektrikal disain i lukluk moa long hai-voltej seket disain bilong bateri pek, wantaim ol divelopmen aspek bilong .hai- voltej lektrik sefti, pre-}chaj seket, hai-}voltej kebol seleksen, MSD, na ol sensa bilong nau.

Askim wok painimaut