tpiPapua Pisin

Wanem em i bikpela pawa?

Nov 24, 2025

Larim wanpela toksave

Wanem em i bikpela pawa?

Pek pawa

 

SOP (Stet bilong Power) i makim mak bilong pawa stet bilong wanpela bateri pek, em i maksimum pawa we wanpela bateri inap long rilisim o kisim insait long wanpela taim intaval ol i makim pinis. Peak pawa i ken yusim long skelim ol mak bilong sasim na tromoi bilong pawa bateri aninit long ol narapela narapela stet bilong sas, na mekim bikpela wok long mekim gutpela wok long bungim namel long pawa bateri pek na pawa pefomens bilong kar, na tu, maksimaim rijeneretiv breking fanksen bilong lektrik mota. Em i gat bikpela tingting na praktikel veliu tu bilong yusim ol bateri long tingting, na abrusim pasin bilong sasim tumas o winim-}i pasin bilong rausim ol samting, na mekim bateri i kamap gutpela moa, na mekim bateri i kamap gutpela moa. Tasol, mak bilong pawa bilong bateri i stap aninit long planti sefti limitesen; peak pawa tasol insait long ol dispela sefti limit i gat praktikel mining. Dispela seksen i toktok long sampela bateri paramita we i limitim pik pawa na i lukluk long rilesensip namel long betri sefti na pik pawa.

 

Tempereja- beis long ol samting i pasim

 

Kondaktiviti bilong elektrolaiit na wok bilong ol anode na katod materiel i senis wantaim tempereja, olsem na i afektim antap mak bilong charge na discharge pawa bilong bateri. Reaksen reit bilong ol elektrod i go daun taim tempereja i go daun. Tempereja i save bagarapim tu mak bilong trenspot bilong ol aion na elektron insait long elektrolai. Ol dispela reit i go antap taim tempereja i go antap na vice versa. Moa yet, sapos tempereja i antap tumas, winim mak bilong tempereja ol i makim, kemikel balens insait long bateri bai bagarap, na dispela i kamapim ol hevi bilong sefti bilong bateri.

 

Figure 8-31 Relationship between Temperature and Peak Power at 60% SOC

Olsem i stap long piksa 8-31, mak bilong pawa bilong bateri i senis wantaim tempereja, na i soim klia olsem em i no lain bilong lain. Paoa we i antap tumas i go daon taem tempereja i go daon, i stap jenis sloslou long ol tempereja we i daon. Taim mak bilong pawa i go antap taim temperaja i go antap, ol bikpela temperaja i save mekim hat i go daun tumas na dispela i mekim na hat i go pinis, na dispela i save bagarapim sefti bilong betri na laipspan.

 

SOC- beis long ol samting i pasim

 

Stet bilong Jas (SOC) i no inap long Stet bilong Operesen (SOP) i kamap bilong stopim pasin bilong sasim tumas na long ova-}dischajing bilong bateri long taim bilong wok, na mekim gut sefti bilong bateri. Taem yu stap stadi long rilesensip bitwin pik pawa mo SOC, influens blong ol samting olsem tempereja mo jaj/discharge rate long SOC i mas lukluk tu blong impruvum stret fasin blong SOC mesamen. Olsem i stap long piksa 8-32, taim SOC i wok long go antap, pawa bilong discharge i go antap taim pawa bilong sasim i go daun. Olsem, insait long wankain SOC mak, taim SOC i go antap long 10% i go long 90%, pawa bilong discharge i go antap long 222W i go long 693W, taim pawa bilong sasim i go daun long 675W i go long 300W. Stadi long mak bilong pawa aninit long ol narapela SOC kondisen i ken skelim sas/discharge kapasiti bilong bateri, givim data na teknikel sapot long yusim bilong en long ol lektrik kar.

 

Ol samting i pasim rot bilong ohmik resistens

 

Olsem i stap long piksa 8-33, mak bilong pawa bilong wanpela bateri i klostu inves long ohmik intanel resistens bilong en. Sapos ohmik intanel resistens i liklik moa, bikpela na hariap pawa bilong mak; taim ohmik intanel resistens i bikpela moa, liklik na slou mak bilong pawa.

Figure 8-32: Relationship between SOC and Peak Power at 30°C
Figure 8-33 Relationship between Ohmic Internal Resistance and Peak Power at 30°C

Tempereja bilong bateri, stet bilong sas (SOC), na intanel resistens i klostu wankain olsem sefti status bilong en. Olsem na stet bilong operesen bilong bateri (SOP) i mas inapim ol hevi ol dispela tripela samting i putim bilong mekim wok bilong en i kamap gutpela na skruim laipspan bilong en.

Askim wok painimaut